2. päev. Kus me oleme?

Olen juba teist päeva langenud hipsterikultuuri võrku ja pildistan oma sööki.
 Väga vabandan. Ning jah, ma tõesti sõin selle ainult pulkadega ära!  

J (nii ma kutsun oma ühikakaaslast) serveeris värskelt IKEAst toodud kausi sees traditsioonilist Korea nuudlisuppi. Enne veel viisakalt päris, et kas ikka soovin just seda, kuna pidi olema hästi natuke vürtsikas. J ütles küll „hästi natuke,“ aga ma kuulsin kohe „väga“. Aga noh, ega mul vürtsikuse vastu midagi ei ole ja rahvusnuudleid tuleb ikka proovida. Ei olnud suur üllatus, et pakutud roog ei olnudki pisut vürtsitatud, vaid kuum kui Kuradi kusi.

 Veejoa püüdja

Tõepoolest, leidsime IKEA üles. Nüüd on ka voodipesu ja muu vajalik olemas. Ühtlasi kiidan IKEA kui sellise heaks, nagu ka Aarhusi linna, millega põgusalt tutvusin. Eriti tugevalt kiidan heaks koera, kes pisikeses pargis omapärase vee joomise protseduuriga inimesi lõbustas.

Õhtul otsustasime sõita bussiga linna teise ühikasse, kus vanemad ja värskemad tudengid tutvust lõid. Mina sõitsin pea bussi aknast väljas ja suu lahti nagu haigutaval jõehobul, et heaoluühiskonna tuulebriis mulle mingigi maitsemeele tagasi puhuks.

Minu kooli juures asuvas kampuses ei olnud raske õiget kohta üles leida, tuli minna lihtsalt jauramise suunas. Ridaelamut meenutava ühika ees diivanitel istusid „Ühikaelu lähiajaloo“ lektorid, kes samas kohas juba aastaid diivaneid kulutanud. Sams passisid välistudengid, kellest mõni alles sama päev Aarhusi jõudnud oli. Õlu oli laual külm ja rohi roheline. Igati nauditav kooslus.

Leedu imed

Äsja oma uude kodusse jõudnud leedulanna jaoks oli tegemist suurepärase tervituspeoga või siis väikese kultuurišokiga. Kleenuke ja blond, leeduka kohta üllatavalt kaunis tüdruk nägi pisut ehmunud välja küll, aga kui hakati rääkima SKP tõusust ja Balti imest, läks põlema. Tore kuulda, et meid Leeduga mujal EUs eeskujuks võetakse, aga me üritasime siiski kohalikel tuure maha tõmmata ja soovitasime proovida, kuidas tegelikult Eesti/Leedu standardite järgi elada on.

Hiljem selgus, et Leedu kohta teataksegi hetkel Euroopas kolme asja: Kasvav majandus, korvpallimeeskond ja Ruta Meilutyte, 15 aastane ujumise imetüdruk, keda kõik lihtsalt armastavad. Loomulikult oli vaja leedukal kohe mulle nina alla hõõruma hakata, et kui palju medaleid siis Eesti Londonist sai. Mul oli vaja vaid korra taliolümpiaid mainida ja teema vahetus üllatava kiirusega (Muide, Taani ainus taliolümpia kuldmedal on võidetud kurlingus. Õnnetu rahvas).

Eestlane pildistab, kuidas Aasia päritolu taanlane pildistab, kuidas austraallanna pildistab, kuidas Korea posid hoiavad koka purki ja kaks purjus taani neidu naudivad olukorda.

Tabascot nagu vett

Laua otsas istus samuti sügissemestriks Aarhusi saabunud neiu ja keeras kokku shote, mis mul teist korda päeva jooksul piprakaunad silmade kaudu välja viskas. Kui järjekordne huviline üle laua hõikas: „Tee mulle üks extra spicy,“ vastas Liibanoni päritolu tequilahull „Vabandust poisid, ei saa enam teha, ma jõin kogemata Tabasco kastme ära“. Just nimelt – jõi! Kaste oli ühes kruusis ja ta otsustas tuimadele põhjmaa poistele näidata, mis masti naisega tegemist on. Seda kastet oli joomise hetkel vähemalt ühe pitsi jagu, ma ei taha ette kujutada, millest selle inimese suu tehtud on. Selline kursaõde mul siis.

Muide, shot koosnes (vist) Tabascost, puhtast sidrunimahlast (sellises kollases sidruni kujulises plastpudelis) ja tequilast, kuhu oli uputatud üks oliiv.  

Ja päike tõuseb

Ärkasin üles madratsil, täpselt ukulele kõrvalt ja kitarr viskas seina äärest hukka mõistvaid pilke. Paraku on elu nii seatud, et öösel bussijuhid magavad ja inimesed muutuvad aina sõbralikumaks. Kui ma karvase taanlase ühikatoast välja astusin, olid bussijuhid juba korduvalt linna igat pidi läbi traavinud. Läksin koputasin mõnele uksele ja küsisin, kas siis juhuslikult magab üks korealane. Jaatava vastuseni jõudes anti poiss mulle üle nagu karp Taani küpsiseid ja asusime koduteele. Hommikust jäi veel kõlama J puhtsüdamlik küsimus: „Where are we?“

Ja mis on loo moraal? Pole mõtet endale IKEAst voodipesu osta, kui seda ei kasuta.